Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta päras

Olen võtnud aine Intelligentsed süsteemid ja seal proovisime teha, vastavalt ainele, intelligentsed süsteemid. Samal aines ka rääkisime mis meil ootab tulevikus. Üks ideedest oli, sellest räägitakse juba palju, et masinad hakkavad ise enda vahel suhtlema ja looma kontendi. Arvan, et see tuleb, sest juba praegu tehakse rooboteid, kis teevad mingi lihtsa kontendi.

Teine asi, mis meid ootab - kõikjal intelligentsed otsingumootorid. Üheks näidiseks on wolframalpha. Tema idee on mitte anda lingid, et kasutaja töötleks materjali, vaid annab seda, mis sind võib huvitada.

Kolmas muutus on: sotsiaalvõrgustikud muutuvad kasutaja kesteks. Viimane projekt on Daspora. See on nagu facebook, aga detsentraliseeritud ja ida kasutaja võib panna oma serveri püsti ja ta  on ühendatud. See muudab ka seda, et suurematel korporatsioonidel pole enam nii palju info kasutajatelt.

Viimaseks tahan lisada, et rohkem-ja-rohkem firmasid hakkavad avama oma tarkvarakoodi. Muidu sündivad tasuta alternatiivid ja firmad ei saa enam teenida raha. Paljud firmad ju teenivad toode teenistamise ja lisa-funkstionaalsuse lisamise eest.

Kolm õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast internetis

Tänase postiga mul on soov kirjutada kolmes õpetliku juhtumist kuidas tehakse pettumust.

Üks naljakamatest juhtumist oli niisugune:
ühele noormehele facebookis kirjutati lehele, nagu: "Your account will be deleted in 1 month for inactive usage. Please enter you password here to prevent it.".Kirjutajal oli nimi sarnane admin-like sõnadega ja seetõttu poiss uskus - tema sisestas parooli.
Poisil õnnestus, et seekord tehti nalja ja pakuti, et tema kohe parandaks parooli ja enam kunagi ei uskuks.
Minu jaoks see oli täitsa arusaamatu, miks ta oli nii usutav.

Teine juhtum on üsna levinud ja juhtus minuga.
Ma tegin lehe ja ostsin endale hostingu ühest firmast. Hosting mulle ei meeldinud, st. võtsin raha ära ja laksin teisele firmale. Pärast mitu kuud mu meilile tuli kiri, et firma (esimene hosting, päarast on samamoodi firma) andis mulle 50 dollarit ja v]in neid kasutada. Läksin lingile, sisestasin oma parooli ja ei saanud sisse. Proovisin veel mitu korda ja hakksain mõtlema milles probleem on. Vaatasin urli ja sain teada, et see on fishing, kontrollisin meili ja seal oli ka fishing-mail. Mul veas, et selle hostingu ma ei kasutanud enam ja siiamani ei saa aru, kuidas ma uskusin ja ei kontrollinud meil-aadressi sel korral.

Kolmas on standartne operatsioon:
Tehakse mingi poe, reklaaamitakse seda. Kui kasutajad tulevad ja ostavad midagi, siis toodet ei saadeta. Esialgu küsitakse oodata ja lubavad anda selle eest kingituse. Mõne aja pärast aga kui nõutav rahasumma on korjatud - pannakse poe kinni või jätakse ellu, et äkki keegi veel tahab midagi osta.

jQuery ja Ruby on Rails ajaveebis arenduse võrdlus

jQuery ja Ruby on Rails on kaks OpenSource projekti. Nad on väga populaarsed ja seetõttu on väga arenenud tiimiliikmite suhtlus.  Siin võrdlen nende arendus ajaveebis.

1) Alustame kõige lihtsamatest asjadest. Mõlemal projektil on olemas oma koduleht jQuery ja Ruby on Rails.

2) Koodi arendatakse versioon management süsteemides (inimkeeles on koodihaldus programmis). Kaks projekti on valinud viimasel ajal väga populaarse git süsteemi avaliku koodi hostimiseks serveris Github.

3) Pärast koodi kirjutamist on vaja leida vigu ja parandada neid. jQuery kasutab oma serveris ticketing süsteemi, kuigi Ruby on Rails kasutab Githubis sisseehitatud süsteemi.

4) Omavahel suhtlemiseks projektid kasutavad kas oma ticketing süsteemid või foorumid (jQuery - http://forum.jquery.com, Ruby on Rails - http://groups.google.com/group/rubyonrails-talk).

5) Kastujate jaoks sisse elamise jaoks dokumentatsiooni tegid jQuery ja Ruby on Rails. Isiklikult mulle meeldib rohkem Ruby on Rails dokumentatsioon, kuna ta on ametlik ja kõik on kirjutatud ühe dokumendina.


Nagu on näha jQuery ja Ruby on Rails kasutavad üsna sarnased tehnoloogiad ajaveebis arenduseks.

Raymondi Hacker-HOWTO hinnang

Artikkel kirjutab Raymond nägemist kuidas peab välja nägema häkker. Artikkel on kirjutatud hea keelega ja sobib näidata teistele inimestele, mis tegelikult sõna häkker tähendab. Väga hästi ka sobib noorematele, kes mõtleb et häkkerid varastavad raha pangakontodest.

Tegelikult, mulle meeldis, et häkkerid Raymond How-To järgi on üsna normaalsed ja intelligentsed inimesed:

• jagavad teadmistega
• peavad teadma grammatikat ja kirjutama korrektselt
• mõelda ennem kui teed midagi
• teha koostööd, et saada sünneergiat

Mina ei tunne endast häkkeriks kuna mul on pahad teadmised programmeerimises ja õigekeelsusega on probleemid. Pärast selle artikli sündis soov suhelda häkkeritega selleks, et õppida midagi muud.

BSD litsensi sisu

BSD litsents on Berkley Software Distribution license - see Berkley ülikooli tarkvara litsents. Oli esimene litsents mille järgi distributeeriti UNIX-like BSD OSˇid. Litsentsi esimene publitseeritud versioon dateeritakse aastaks 1983 ja oli tehtud California ülikooli regentide poolt.

BSD litsents  on mõeldud vaba tarkvara distributseerimiseks, sellega ta on GPL litsensiga ühilduv. Teiselt poolt, GPList erinevalt ta lubab kommertskasutamist ja isegi sisestada tarkvara kinnise koodiga tarkvara sisse. Näidisteks on:
1) BSD litsentside võrgu komponentide kasutatavus Mac OS X ja Windowsis
2) Tuntud avatud lähtekoodiga andmebaas PostgreSQLi müüb firma EnterpriseDB. Panin see näidis eraldi, sest see firma annab väga palju koodi tagasi.
Kui öelda üldiselt, siis tanapäeval BSD litsents on kõige populaarsem litsents vaba tarkvara jaoks.


BSD litsentsi eripärindiks on see, et ametlikult kõik distributsiooni õigused on omandatud Regents of the University of California - ülikooli juhtkond, vaatamata sellele litsents on üks liberaalsemaitest.
 

Autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis

Täna lugesin uudise, et muusika autoriõiguste omanikute kaitsja RIAA nõuds Googlist kustutada programmi MP3 Music Download Pro android marketist. Nende sõnul see rikkub autoriõiguste seadust. Ise programm laeb alla muusikat kindlasti, aga tasuta litsenseeritud ainult muusikat.

Kogudes info internetist minu arvamus saab selleks, et intellektuaalomandi seadus ja printsiibid ei kehti. Siit järeldub, et midagi on vaja muuta siin. See on loomulik, kuna intelliktuaalomandi seadused on vanad, aga tehtud progress viimaste 50nde aastate on teinud väga suur.

Aitoriõiguste kaitsjate positsioon mulle ei meeldi, järgmiste punktide eest:
1) Kontendi laiendatakse vanamoodi. 5 aastat tagasi viideote ostmine kassetide ja DVD peal ostmine oli normis, praeguse eluga enam mitte. Kiirema internetiga tahan vaadata filme kodust onlineis.

2) Üleliigne reklaam. Kui vaatan litsenseeritud filmi, siis pean vaatama igasuguseid ettehoiatusi ja reklaami. Reklaami tava elus tehakse selleks, et vähendada toode hindu, siin aga olen juba maksnud filmi eest.

3) Ei saa osta ühe laulu muusika CDst. Intelliktuaalomandajate arvamusel, pean ostma kogu plaadi, kuigi tahan kuulata ainult 1-2 laulu. Minu arvates, see on ressursi ebaratsionaalne kasutus.

4) Intellektuaalomandi firmad teenivad internetist nagu nii juba raha. Näiteks oli jutt, et Google maksab iga vaadatud artisti videoklippi vähemalt eest $0.05. Kui võtta ainuke viideokliippi Shakira Whenever vaataisi oli 78,434,237. See tähendab, et firma teenis juba 3921711,9 dollarit.

5) jne... jne..

Kokkuvõttes, võin öelda, et praegu meil ei ole kõik hästi autoriõiguste kaitsemisega. Minu arvates aga, peavad firmad muutuma, et teha autori kontendi ostmist ja kasutamist mugavamaks.

LibreOffice on parem kui MS Office

LibreOffice on projekt, mis jagas OpenOffice projektist. Asi oli selles, et kui arendajad saatsid oma koodi SUNˇile, ta võttis kõik õigused enda juurde. Pärast kui SUN oli ostetud Oracleˇiga, arendajatega oli otsustatud et enam oodata ei saa ja on vaja jagada projektist. Oracle on tuntud sellega, et ei toeta Open Source üldse.

Kõige suurem, mis mulle meeldib LibreOffices on Spreadsheets. Kui mina avan csv dokumendi temaga, siis saan valida endale igasuguseid eraldajad ja näen kõik väljud tekstina, nagu peabki olema. MS Excelis on vastupidi, ennem pean avama teda ja siis proovin importida ja pean käsitsi panema kõikjal, et see on tekst. Sama asi on kui tahan eksportida Spreadsheetsˇist andmed CSV faili.

Teine asi on MS Office 2011 disain , see kas meeldib inimestele või mitte. Minu jaoks on see ekraani suuruse mitte ratsionaalne kasutatavus eriti läpakatel. LibreOffices, aga võiksid arendajad parandama natuke disaini, et välja nägemine oleks parem. Heaks näidiseks on ümbertehtud IBM Lotus Symphony.

LibreOffices oli juba OpenOffice ajast nupp, mis võimaldab kiiresti eksportida faili PDF formaadi. Sellist funktsiooni kasutan väga  tihti.

Need kõik funktsioonid on kõige tihedamini kasutatavad minu praeguses töös ja elus. Seetõttu mul ei ole küsimust mis programmiga hakkan töötama Windowsi arvutis - see on OpenOffice või LibreOffice.