воскресенье, 13 ноября 2011 г.

Autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis

Täna lugesin uudise, et muusika autoriõiguste omanikute kaitsja RIAA nõuds Googlist kustutada programmi MP3 Music Download Pro android marketist. Nende sõnul see rikkub autoriõiguste seadust. Ise programm laeb alla muusikat kindlasti, aga tasuta litsenseeritud ainult muusikat.

Kogudes info internetist minu arvamus saab selleks, et intellektuaalomandi seadus ja printsiibid ei kehti. Siit järeldub, et midagi on vaja muuta siin. See on loomulik, kuna intelliktuaalomandi seadused on vanad, aga tehtud progress viimaste 50nde aastate on teinud väga suur.

Aitoriõiguste kaitsjate positsioon mulle ei meeldi, järgmiste punktide eest:
1) Kontendi laiendatakse vanamoodi. 5 aastat tagasi viideote ostmine kassetide ja DVD peal ostmine oli normis, praeguse eluga enam mitte. Kiirema internetiga tahan vaadata filme kodust onlineis.

2) Üleliigne reklaam. Kui vaatan litsenseeritud filmi, siis pean vaatama igasuguseid ettehoiatusi ja reklaami. Reklaami tava elus tehakse selleks, et vähendada toode hindu, siin aga olen juba maksnud filmi eest.

3) Ei saa osta ühe laulu muusika CDst. Intelliktuaalomandajate arvamusel, pean ostma kogu plaadi, kuigi tahan kuulata ainult 1-2 laulu. Minu arvates, see on ressursi ebaratsionaalne kasutus.

4) Intellektuaalomandi firmad teenivad internetist nagu nii juba raha. Näiteks oli jutt, et Google maksab iga vaadatud artisti videoklippi vähemalt eest $0.05. Kui võtta ainuke viideokliippi Shakira Whenever vaataisi oli 78,434,237. See tähendab, et firma teenis juba 3921711,9 dollarit.

5) jne... jne..

Kokkuvõttes, võin öelda, et praegu meil ei ole kõik hästi autoriõiguste kaitsemisega. Minu arvates aga, peavad firmad muutuma, et teha autori kontendi ostmist ja kasutamist mugavamaks.

воскресенье, 6 ноября 2011 г.

LibreOffice on parem kui MS Office

LibreOffice on projekt, mis jagas OpenOffice projektist. Asi oli selles, et kui arendajad saatsid oma koodi SUNˇile, ta võttis kõik õigused enda juurde. Pärast kui SUN oli ostetud Oracleˇiga, arendajatega oli otsustatud et enam oodata ei saa ja on vaja jagada projektist. Oracle on tuntud sellega, et ei toeta Open Source üldse.

Kõige suurem, mis mulle meeldib LibreOffices on Spreadsheets. Kui mina avan csv dokumendi temaga, siis saan valida endale igasuguseid eraldajad ja näen kõik väljud tekstina, nagu peabki olema. MS Excelis on vastupidi, ennem pean avama teda ja siis proovin importida ja pean käsitsi panema kõikjal, et see on tekst. Sama asi on kui tahan eksportida Spreadsheetsˇist andmed CSV faili.

Teine asi on MS Office 2011 disain , see kas meeldib inimestele või mitte. Minu jaoks on see ekraani suuruse mitte ratsionaalne kasutatavus eriti läpakatel. LibreOffices, aga võiksid arendajad parandama natuke disaini, et välja nägemine oleks parem. Heaks näidiseks on ümbertehtud IBM Lotus Symphony.

LibreOffices oli juba OpenOffice ajast nupp, mis võimaldab kiiresti eksportida faili PDF formaadi. Sellist funktsiooni kasutan väga  tihti.

Need kõik funktsioonid on kõige tihedamini kasutatavad minu praeguses töös ja elus. Seetõttu mul ei ole küsimust mis programmiga hakkan töötama Windowsi arvutis - see on OpenOffice või LibreOffice.

суббота, 29 октября 2011 г.

Nädala teema - Virtuaalmaailmad

Sel nädalal pean kirjeldada oma kogemused virtuaalmaailmas. Need ei ole väga suured, aga mõned proovid olid tehtud. Siin on vaja välja selgitada, et iga mäng, mida võib mängida teiste inimestega, on virtuaalmaailm.

Minu kõige suurem kogemus oli seotud online mänguga Travian. Hakkasin sellega mängida, sest mõtlesin, et pärast tööd ja õppimist oleks hea natuke mängida. Lõppvalik oli tehtud, kuna isiklikult kasutusel on Linux ja tahtsin interneeti kaudu mängida.

Esialgu oli kõik hea. Ehitasin maju ja arendasin talu. Mäng hakkas meeldima ja mõtlesin, et tegin õige valiku.

Mõne aja möödudes, aga tekkis esimene probleem see mäng nõudis palju aega ja palju pöördumist, et kõik on hästi ja pole vaja panna midagi arengusse. Teiselt poolt, kui endal oli aega ja tahtsin mängida, siis polnud midagi teha, sest kõike arendatakse ja ma pean ainult ootama. 

Pärast veel mõni aja, liitusin klubiga, et kaitsta oma talu, seal hakkasin inimestega vestlema natuke. Tegelikult, vestlemine mulle ei meeldi interneti kaudu, rohkem eelistan reaalelus suhtlemist. Kui klubi liitus teise suurema klubiga, siis loobusin liitumisest, sest ei tahtsin proovida endast üksinda virtuaalmaailmas.

Mängides ja arenedes oma talu veel mõni nädal minu peale tulid sõjaga. Proovides areneda tagasi oma talu sain veel ühe sõja ja lõppude lõppuks kaotasin mängule huvi. Siin lõppeski minu kogemus virtuaalmaailmaga.

Mis järeldused tegin oma mängimisest? Väga lihtsad:
  • mulle eriti ei meeldi
  • võtab liiga palju aega

суббота, 22 октября 2011 г.

Märgendamine ja folksonoomia

Sel nädal hakkasime arutlema folksonoomiat. See on asi, mida paljud ei teadnud, aga näevad iga päev internetis. Mõned ka kasutavad seda oma elus. Kui tihti see juhtub meie elus...

Tegelikult ülesandeks oli näidata üks hea realisatsioon  folksonoomiast ja üks mitte eriti.

1) Enam - vähem hea folksonoomia on realiseeritud lehel http://last.fm/music. Kui autori lauludele pannakse palju korda mingi tagˇi , siis see tag on nähtav ka autoriga seotud infos. Sellega toimub klassifikatsioon zhanrite kaupa, leheküljete stiilid genereeritakse mitte ainult baasilise peal, kuigi ka kasutades mingi tagˇide hulka.

2) Mitte kõige paremat realisatsiooni, minu arvates, on kõige lihtsam leida blogidest. See on nn. tagide pilved. See aitab uuele inimesele vaadata millest autor kirjutab kõige rohkem, aga ei võimalda leida vajuliku info. Kui külastaja vajutab mingi tagile, siis süsteem tagastab kõik tulemused kus see tag on. Paljud ütlevad, et ta teeb, mis on vaja - olen nõus, aga siin on suur "aga". See minu "aga" tähendab seda, et mul pole võimalust valida veel tagid, et väheneda artiklite arvu.

вторник, 11 октября 2011 г.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Selle nädalaks kirjutan mis muudutused võiks tuua sisse endale wiki. Viimastel aastatel Wikipedia arenes väga palju, sai Web 2-ks, aga palju on vaja veel tegema.

1) Esimene uuendus, mis mulle meeldiks on riigi kaartide ühine API. See võiks kasutada OpenStreetMaps. Näidiseks, on Venemaa leht http://en.wikipedia.org/wiki/Russia. Kui vaatan kaarte, siis koguaeg tahan suureneda mingi kaardi tsooni, et vaadata mis sel punktis on.

2) Teiseks parandust vajavat faktoriks on audio mooduli disain enne käivitamist. See pilt ei ole kooskõlas lehega ja juhib sellega üleliigset tähelepanu.

3) Wikipeedias igaüks kirjutab artikleid mismoodi tema tahab. Oleks hea kui looks soovituslikud lehtede kategooriate standardid - mis info ja mismoodi paigutada. Samas riikide kategoorias, iga riigis on oma info. Kui oleks mingi standart saaksid uued liikmed või lugejad teada mis sel kategoorial info on puudu.

4) Kolmast punktist areneb ka järgmine soovitus: Microsoft tegi kunagi scripti http://www.wikibhasha.org/, mis aitab tõlkida artikleid ühest keelest teise. Selle komponendi integreerimine wikisse aitaks kiiremini tõlkida artikleid keelte, mis on väheselt levinud.


Muidu wikipedia.org on hästi mõeldud läbi ja ellu viidud projekt, mis dünaamiliselt areneb. Võin ainult soovitada kõigil inimestel toetada rahaga wikipeediat, et vähema sissetulekuga inimesed saaksid ka teadmised.


суббота, 8 октября 2011 г.

Blogosfäär või milleks kirjutatakse bloge

Selle küsimuse vastamiseks on vaja esialgu saada aru, mis tähendab blog. Kirjutades sõna blog lahti, saame web log.  Tavaliselt kirjutavad neid individualistid, aga tulevad siia ka firmad kuna kasutavad blogi veel üheks uudiste kanaliks. Blogid erinevad tavalistest internet-päevikutest sellega, et tavaliselt on olemas kommenteerimisvõimalus.

Blogide kirjutamiseks on mitu motiive. Firmadega on kõik selge: 
  1. trendikas. Kõik seda teevad ja me peame, kuigi selle blogi keegi ei loe. http://www.frukt.ee/frukt-kuubis-espresso-mekaia/
  2. suurendada oma müügihulka, reklameerida oma tooteid/teenuseid. Näidiseks, on Googleˇi blog, mis asub ka siin blogspotˇis http://googleblog.blogspot.com/. Praeguseks, teevad ka e-poed endale blogid, kus kirjutavad uuest kaubast või allahindlusest.
  3. tuluta organisatsioonid aga kasutavad ainult uudiste kanaliks. Seda teevad ka tavalised firmad.
Individualistidega on see natuke raskem. Põhjusi on palju:
  1. "Kõikidel on, siis mul ka peab olema. Äkki saan tuntuks." Neid bloge on palju, aga keegi ei loe, kuna idee on olla nagu kõik. Tavaliselt aga bloge loetakse siis, kui on midagi huvitavad  või silmapaistvat.
  2. Kui inimesel veas, siis hakkab tema bloog tooma omanikule raha. Peamise sissetuleku toovad need artiklid IT-tooteist, kus inimene kirjutab, et tema ostis seda endale ja väga meeldis. Androidi blog http://droider.ru teenib endale poest tehtud ostudest (partner-poed) või reklaam-artiklist.
  3. Oma teadmiste süstamiseerimiseks väga sobibki bloog. Inimesed kirjutavad oma probleemist ja tehtud sammudest. Kõige rohkem on levinud IT-inimeste seas http://habrahabr.ru/blogs/ruby/
  4. Turistide blog http://traveliving.org annab võimaluse omanikutele suhelda inimestega. Kõige suurem suhtlemisisu on oma kultuurist inimestega.

суббота, 1 октября 2011 г.

Sotsiaalsed võrgustikud

Selle nädala võrgukonnaks valin endale ka github.com võrgukogukonna.Minu arust, saab siin valida sama portaali kuna iseloomu jooned on teised. Kui keegi ei mäleta mis see võrgukond on, siis kopin siia tutvustust "See on portaal, kus inimesed saavad paikneda/säilitada oma projekti koodi git tehnoloogia alusel. Kui projekti  kood avalikustad, siis ruumi oma projekti alusaks saad tasuta. Sees on ka sotsisaalvõrgustiku kujundid. Näiteks, inimesed saavad omavahel suhelda ja parandada koodi."

Identiteet  - igal kasutajal on oma profiil kus on võimalik laadida enda foto, panna sisse põhjalik informatsioon ja panna paika teised parameetrid. Üheks ja peamiseks identiteediks on SSH-võtmed, mis võimaldavad öelda, et see arvuti/server on sinu oma ja just sina logid sisse.

Kohaolek - Kohaloleku väljaselgitamiseks tavapärases normis pole võimalust, kuigi on olemas võimalus vaadata millal inimene midagi tegi (tegi uus ticket, merge, hakkas jälgima kedagi jne). Loomulikult kõik need tegevused on näidatud kui inimene töötab public repositooriumiga.

Suhted - github.com portaalis on tehtud võimalus jälgida inimesi, sellega saad viimaseid uudiseid nende tegevutest.

Vestlused - vestlus toimub sõnumitega või ticketis. Esimesel juhul sõnumid töötavad nagu e-mail, aga loed neid portaalis. Lisaks, mõlemas juhtudel saadetakse teiste poolte sõnumite koopiaid e-mailile, kust saab ka vastata vajutades reply nuppu.

Rühmad - kasutajad saavad luua organisatsioone ja liituda nendega. Organisatsiooniks ka võib olla huvigrupp või projekt.

Reputatsioon - siin on mida rohkem jälgijad, seda on populaarsem inimene ja seda suurem on tema reputatsioon.

Jagamine - kogu portaali mõtte on avatud lähtekoodida programmidega jagamine. Altruistid ja firmad teevad head tarkvara.