Analüüsimiseks valisin endale http://github.com võrgukogukonda. See on portaal, kus inimesed saavad paikneda/säilitada oma projekti koodi git tehnoloogia alusel. Kui projekti kood avalikustad, siis ruumi oma projekti alusaks saad tasuta. Sees on ka sotsisaalvõrgustiku kujundid. Näiteks, inimesed saavad enda vahel suhelda ja parandada koodi.
Tehnoloogiline areng - projekt arenes sellest, et kolm arendajad Chris Wanstrath, PJ Hyett ja Tom Preston-Werner avastasid, et internetis pole mugava kohta kus saaks lihtsalt ja tasuta avalikustada oma open-source koodi. Nad hakkasid arendama projekti vastavalt oma vajadustele. Ideed ja realisatsioon meeldisid teistele inimestele, mille tulemusena sel nädalal githubis sai registreeritud (kokku) 1 mlj inimesi. Praegu inimesed kirjutavadki dokumentatsiooni githubis, et oleks lihtsam vaadata muutmiste ajalood.
Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Profiili sees on võimalik seadistada põhilised seadistused, samas on võimalik seadistada kooskõlastamist teiste servistega. Kasutaja saab looma repositooriumid (projektid), kus ka on olemas seadistused iga projekti jaoks (koostöö teiste serveritega eksisteerib ka siin).
Ajatu aeg – Vastuse kiirus oleneb projektiga seotud inimeste arvust ja nende elamise ajatsoonist. Näiteks, jQuery projektis on 9411 vaatlejad ja saada kiiret vastust oma probleemile, kirjale või kommentaarile on üsna reaalne. Samuti puudub reaalajas suhtlemise võimalus kuna see ei ole peamine eesmärk.
Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus –Kui githubi suhtlemisvõimalusest, siis iga projekt võib lisada endale teised teenused teistes servistes, millega saavad nad paremini hakata. Samal ajal, igal suurel projektid on olemas oma reaalelu meeting'ud.
Hariduslikud püüdlused – selle võrgu kogukonna liikmed saavad lugeda avatud projektide koodid ja sellega otsida uued ideed. Kommenteerimisvõimalused koos paralleelse koodi arenemise võimalusega annavad tagasisidet oma oskuste parandamiseks.
Palju vaba aega, mida sisustada – github lehel on juba väga palju koodi, mida saab vaadata ja parandada. Võib ka vaadata mida teised inimesed on teinud.
Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – peamiseks ideeeks see ei ole, aga nagu oli juba mainutud üles, igal suurel projektil on olemas konverentsid ja meeting'ud.
Vahel ka otsene altruism – paljud projektid on alustanud oma elu just altruistide tänuks või kui firmad otsustasid avada oma koodi. Üheks minu näidiseks on OsmAnd - OpenStreetMap kaartide navigatsiooniline süsteem Androidi jaoks. Selle projekti areneb peamiselt üks inimene.
