Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta päras

Olen võtnud aine Intelligentsed süsteemid ja seal proovisime teha, vastavalt ainele, intelligentsed süsteemid. Samal aines ka rääkisime mis meil ootab tulevikus. Üks ideedest oli, sellest räägitakse juba palju, et masinad hakkavad ise enda vahel suhtlema ja looma kontendi. Arvan, et see tuleb, sest juba praegu tehakse rooboteid, kis teevad mingi lihtsa kontendi.

Teine asi, mis meid ootab - kõikjal intelligentsed otsingumootorid. Üheks näidiseks on wolframalpha. Tema idee on mitte anda lingid, et kasutaja töötleks materjali, vaid annab seda, mis sind võib huvitada.

Kolmas muutus on: sotsiaalvõrgustikud muutuvad kasutaja kesteks. Viimane projekt on Daspora. See on nagu facebook, aga detsentraliseeritud ja ida kasutaja võib panna oma serveri püsti ja ta  on ühendatud. See muudab ka seda, et suurematel korporatsioonidel pole enam nii palju info kasutajatelt.

Viimaseks tahan lisada, et rohkem-ja-rohkem firmasid hakkavad avama oma tarkvarakoodi. Muidu sündivad tasuta alternatiivid ja firmad ei saa enam teenida raha. Paljud firmad ju teenivad toode teenistamise ja lisa-funkstionaalsuse lisamise eest.

Kolm õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast internetis

Tänase postiga mul on soov kirjutada kolmes õpetliku juhtumist kuidas tehakse pettumust.

Üks naljakamatest juhtumist oli niisugune:
ühele noormehele facebookis kirjutati lehele, nagu: "Your account will be deleted in 1 month for inactive usage. Please enter you password here to prevent it.".Kirjutajal oli nimi sarnane admin-like sõnadega ja seetõttu poiss uskus - tema sisestas parooli.
Poisil õnnestus, et seekord tehti nalja ja pakuti, et tema kohe parandaks parooli ja enam kunagi ei uskuks.
Minu jaoks see oli täitsa arusaamatu, miks ta oli nii usutav.

Teine juhtum on üsna levinud ja juhtus minuga.
Ma tegin lehe ja ostsin endale hostingu ühest firmast. Hosting mulle ei meeldinud, st. võtsin raha ära ja laksin teisele firmale. Pärast mitu kuud mu meilile tuli kiri, et firma (esimene hosting, päarast on samamoodi firma) andis mulle 50 dollarit ja v]in neid kasutada. Läksin lingile, sisestasin oma parooli ja ei saanud sisse. Proovisin veel mitu korda ja hakksain mõtlema milles probleem on. Vaatasin urli ja sain teada, et see on fishing, kontrollisin meili ja seal oli ka fishing-mail. Mul veas, et selle hostingu ma ei kasutanud enam ja siiamani ei saa aru, kuidas ma uskusin ja ei kontrollinud meil-aadressi sel korral.

Kolmas on standartne operatsioon:
Tehakse mingi poe, reklaaamitakse seda. Kui kasutajad tulevad ja ostavad midagi, siis toodet ei saadeta. Esialgu küsitakse oodata ja lubavad anda selle eest kingituse. Mõne aja pärast aga kui nõutav rahasumma on korjatud - pannakse poe kinni või jätakse ellu, et äkki keegi veel tahab midagi osta.

jQuery ja Ruby on Rails ajaveebis arenduse võrdlus

jQuery ja Ruby on Rails on kaks OpenSource projekti. Nad on väga populaarsed ja seetõttu on väga arenenud tiimiliikmite suhtlus.  Siin võrdlen nende arendus ajaveebis.

1) Alustame kõige lihtsamatest asjadest. Mõlemal projektil on olemas oma koduleht jQuery ja Ruby on Rails.

2) Koodi arendatakse versioon management süsteemides (inimkeeles on koodihaldus programmis). Kaks projekti on valinud viimasel ajal väga populaarse git süsteemi avaliku koodi hostimiseks serveris Github.

3) Pärast koodi kirjutamist on vaja leida vigu ja parandada neid. jQuery kasutab oma serveris ticketing süsteemi, kuigi Ruby on Rails kasutab Githubis sisseehitatud süsteemi.

4) Omavahel suhtlemiseks projektid kasutavad kas oma ticketing süsteemid või foorumid (jQuery - http://forum.jquery.com, Ruby on Rails - http://groups.google.com/group/rubyonrails-talk).

5) Kastujate jaoks sisse elamise jaoks dokumentatsiooni tegid jQuery ja Ruby on Rails. Isiklikult mulle meeldib rohkem Ruby on Rails dokumentatsioon, kuna ta on ametlik ja kõik on kirjutatud ühe dokumendina.


Nagu on näha jQuery ja Ruby on Rails kasutavad üsna sarnased tehnoloogiad ajaveebis arenduseks.

Raymondi Hacker-HOWTO hinnang

Artikkel kirjutab Raymond nägemist kuidas peab välja nägema häkker. Artikkel on kirjutatud hea keelega ja sobib näidata teistele inimestele, mis tegelikult sõna häkker tähendab. Väga hästi ka sobib noorematele, kes mõtleb et häkkerid varastavad raha pangakontodest.

Tegelikult, mulle meeldis, et häkkerid Raymond How-To järgi on üsna normaalsed ja intelligentsed inimesed:

• jagavad teadmistega
• peavad teadma grammatikat ja kirjutama korrektselt
• mõelda ennem kui teed midagi
• teha koostööd, et saada sünneergiat

Mina ei tunne endast häkkeriks kuna mul on pahad teadmised programmeerimises ja õigekeelsusega on probleemid. Pärast selle artikli sündis soov suhelda häkkeritega selleks, et õppida midagi muud.

BSD litsensi sisu

BSD litsents on Berkley Software Distribution license - see Berkley ülikooli tarkvara litsents. Oli esimene litsents mille järgi distributeeriti UNIX-like BSD OSˇid. Litsentsi esimene publitseeritud versioon dateeritakse aastaks 1983 ja oli tehtud California ülikooli regentide poolt.

BSD litsents  on mõeldud vaba tarkvara distributseerimiseks, sellega ta on GPL litsensiga ühilduv. Teiselt poolt, GPList erinevalt ta lubab kommertskasutamist ja isegi sisestada tarkvara kinnise koodiga tarkvara sisse. Näidisteks on:
1) BSD litsentside võrgu komponentide kasutatavus Mac OS X ja Windowsis
2) Tuntud avatud lähtekoodiga andmebaas PostgreSQLi müüb firma EnterpriseDB. Panin see näidis eraldi, sest see firma annab väga palju koodi tagasi.
Kui öelda üldiselt, siis tanapäeval BSD litsents on kõige populaarsem litsents vaba tarkvara jaoks.


BSD litsentsi eripärindiks on see, et ametlikult kõik distributsiooni õigused on omandatud Regents of the University of California - ülikooli juhtkond, vaatamata sellele litsents on üks liberaalsemaitest.
 

Autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis

Täna lugesin uudise, et muusika autoriõiguste omanikute kaitsja RIAA nõuds Googlist kustutada programmi MP3 Music Download Pro android marketist. Nende sõnul see rikkub autoriõiguste seadust. Ise programm laeb alla muusikat kindlasti, aga tasuta litsenseeritud ainult muusikat.

Kogudes info internetist minu arvamus saab selleks, et intellektuaalomandi seadus ja printsiibid ei kehti. Siit järeldub, et midagi on vaja muuta siin. See on loomulik, kuna intelliktuaalomandi seadused on vanad, aga tehtud progress viimaste 50nde aastate on teinud väga suur.

Aitoriõiguste kaitsjate positsioon mulle ei meeldi, järgmiste punktide eest:
1) Kontendi laiendatakse vanamoodi. 5 aastat tagasi viideote ostmine kassetide ja DVD peal ostmine oli normis, praeguse eluga enam mitte. Kiirema internetiga tahan vaadata filme kodust onlineis.

2) Üleliigne reklaam. Kui vaatan litsenseeritud filmi, siis pean vaatama igasuguseid ettehoiatusi ja reklaami. Reklaami tava elus tehakse selleks, et vähendada toode hindu, siin aga olen juba maksnud filmi eest.

3) Ei saa osta ühe laulu muusika CDst. Intelliktuaalomandajate arvamusel, pean ostma kogu plaadi, kuigi tahan kuulata ainult 1-2 laulu. Minu arvates, see on ressursi ebaratsionaalne kasutus.

4) Intellektuaalomandi firmad teenivad internetist nagu nii juba raha. Näiteks oli jutt, et Google maksab iga vaadatud artisti videoklippi vähemalt eest $0.05. Kui võtta ainuke viideokliippi Shakira Whenever vaataisi oli 78,434,237. See tähendab, et firma teenis juba 3921711,9 dollarit.

5) jne... jne..

Kokkuvõttes, võin öelda, et praegu meil ei ole kõik hästi autoriõiguste kaitsemisega. Minu arvates aga, peavad firmad muutuma, et teha autori kontendi ostmist ja kasutamist mugavamaks.

LibreOffice on parem kui MS Office

LibreOffice on projekt, mis jagas OpenOffice projektist. Asi oli selles, et kui arendajad saatsid oma koodi SUNˇile, ta võttis kõik õigused enda juurde. Pärast kui SUN oli ostetud Oracleˇiga, arendajatega oli otsustatud et enam oodata ei saa ja on vaja jagada projektist. Oracle on tuntud sellega, et ei toeta Open Source üldse.

Kõige suurem, mis mulle meeldib LibreOffices on Spreadsheets. Kui mina avan csv dokumendi temaga, siis saan valida endale igasuguseid eraldajad ja näen kõik väljud tekstina, nagu peabki olema. MS Excelis on vastupidi, ennem pean avama teda ja siis proovin importida ja pean käsitsi panema kõikjal, et see on tekst. Sama asi on kui tahan eksportida Spreadsheetsˇist andmed CSV faili.

Teine asi on MS Office 2011 disain , see kas meeldib inimestele või mitte. Minu jaoks on see ekraani suuruse mitte ratsionaalne kasutatavus eriti läpakatel. LibreOffices, aga võiksid arendajad parandama natuke disaini, et välja nägemine oleks parem. Heaks näidiseks on ümbertehtud IBM Lotus Symphony.

LibreOffices oli juba OpenOffice ajast nupp, mis võimaldab kiiresti eksportida faili PDF formaadi. Sellist funktsiooni kasutan väga  tihti.

Need kõik funktsioonid on kõige tihedamini kasutatavad minu praeguses töös ja elus. Seetõttu mul ei ole küsimust mis programmiga hakkan töötama Windowsi arvutis - see on OpenOffice või LibreOffice.

Nädala teema - Virtuaalmaailmad

Sel nädalal pean kirjeldada oma kogemused virtuaalmaailmas. Need ei ole väga suured, aga mõned proovid olid tehtud. Siin on vaja välja selgitada, et iga mäng, mida võib mängida teiste inimestega, on virtuaalmaailm.

Minu kõige suurem kogemus oli seotud online mänguga Travian. Hakkasin sellega mängida, sest mõtlesin, et pärast tööd ja õppimist oleks hea natuke mängida. Lõppvalik oli tehtud, kuna isiklikult kasutusel on Linux ja tahtsin interneeti kaudu mängida.

Esialgu oli kõik hea. Ehitasin maju ja arendasin talu. Mäng hakkas meeldima ja mõtlesin, et tegin õige valiku.

Mõne aja möödudes, aga tekkis esimene probleem see mäng nõudis palju aega ja palju pöördumist, et kõik on hästi ja pole vaja panna midagi arengusse. Teiselt poolt, kui endal oli aega ja tahtsin mängida, siis polnud midagi teha, sest kõike arendatakse ja ma pean ainult ootama. 

Pärast veel mõni aja, liitusin klubiga, et kaitsta oma talu, seal hakkasin inimestega vestlema natuke. Tegelikult, vestlemine mulle ei meeldi interneti kaudu, rohkem eelistan reaalelus suhtlemist. Kui klubi liitus teise suurema klubiga, siis loobusin liitumisest, sest ei tahtsin proovida endast üksinda virtuaalmaailmas.

Mängides ja arenedes oma talu veel mõni nädal minu peale tulid sõjaga. Proovides areneda tagasi oma talu sain veel ühe sõja ja lõppude lõppuks kaotasin mängule huvi. Siin lõppeski minu kogemus virtuaalmaailmaga.

Mis järeldused tegin oma mängimisest? Väga lihtsad:

• mulle eriti ei meeldi
• võtab liiga palju aega

Märgendamine ja folksonoomia

Sel nädal hakkasime arutlema folksonoomiat. See on asi, mida paljud ei teadnud, aga näevad iga päev internetis. Mõned ka kasutavad seda oma elus. Kui tihti see juhtub meie elus...

Tegelikult ülesandeks oli näidata üks hea realisatsioon  folksonoomiast ja üks mitte eriti.

1) Enam - vähem hea folksonoomia on realiseeritud lehel http://last.fm/music. Kui autori lauludele pannakse palju korda mingi tagˇi , siis see tag on nähtav ka autoriga seotud infos. Sellega toimub klassifikatsioon zhanrite kaupa, leheküljete stiilid genereeritakse mitte ainult baasilise peal, kuigi ka kasutades mingi tagˇide hulka.

2) Mitte kõige paremat realisatsiooni, minu arvates, on kõige lihtsam leida blogidest. See on nn. tagide pilved. See aitab uuele inimesele vaadata millest autor kirjutab kõige rohkem, aga ei võimalda leida vajuliku info. Kui külastaja vajutab mingi tagile, siis süsteem tagastab kõik tulemused kus see tag on. Paljud ütlevad, et ta teeb, mis on vaja - olen nõus, aga siin on suur "aga". See minu "aga" tähendab seda, et mul pole võimalust valida veel tagid, et väheneda artiklite arvu.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Selle nädalaks kirjutan mis muudutused võiks tuua sisse endale wiki. Viimastel aastatel Wikipedia arenes väga palju, sai Web 2-ks, aga palju on vaja veel tegema.

1) Esimene uuendus, mis mulle meeldiks on riigi kaartide ühine API. See võiks kasutada OpenStreetMaps. Näidiseks, on Venemaa leht http://en.wikipedia.org/wiki/Russia. Kui vaatan kaarte, siis koguaeg tahan suureneda mingi kaardi tsooni, et vaadata mis sel punktis on.

2) Teiseks parandust vajavat faktoriks on audio mooduli disain enne käivitamist. See pilt ei ole kooskõlas lehega ja juhib sellega üleliigset tähelepanu.

3) Wikipeedias igaüks kirjutab artikleid mismoodi tema tahab. Oleks hea kui looks soovituslikud lehtede kategooriate standardid - mis info ja mismoodi paigutada. Samas riikide kategoorias, iga riigis on oma info. Kui oleks mingi standart saaksid uued liikmed või lugejad teada mis sel kategoorial info on puudu.

4) Kolmast punktist areneb ka järgmine soovitus: Microsoft tegi kunagi scripti http://www.wikibhasha.org/, mis aitab tõlkida artikleid ühest keelest teise. Selle komponendi integreerimine wikisse aitaks kiiremini tõlkida artikleid keelte, mis on väheselt levinud.


Muidu wikipedia.org on hästi mõeldud läbi ja ellu viidud projekt, mis dünaamiliselt areneb. Võin ainult soovitada kõigil inimestel toetada rahaga wikipeediat, et vähema sissetulekuga inimesed saaksid ka teadmised.

Blogosfäär või milleks kirjutatakse bloge

Selle küsimuse vastamiseks on vaja esialgu saada aru, mis tähendab blog. Kirjutades sõna blog lahti, saame web log.  Tavaliselt kirjutavad neid individualistid, aga tulevad siia ka firmad kuna kasutavad blogi veel üheks uudiste kanaliks. Blogid erinevad tavalistest internet-päevikutest sellega, et tavaliselt on olemas kommenteerimisvõimalus.

Blogide kirjutamiseks on mitu motiive. Firmadega on kõik selge: 

1. trendikas. Kõik seda teevad ja me peame, kuigi selle blogi keegi ei loe. http://www.frukt.ee/frukt-kuubis-espresso-mekaia/
2. suurendada oma müügihulka, reklameerida oma tooteid/teenuseid. Näidiseks, on Googleˇi blog, mis asub ka siin blogspotˇis http://googleblog.blogspot.com/. Praeguseks, teevad ka e-poed endale blogid, kus kirjutavad uuest kaubast või allahindlusest.
3. tuluta organisatsioonid aga kasutavad ainult uudiste kanaliks. Seda teevad ka tavalised firmad.

Individualistidega on see natuke raskem. Põhjusi on palju:

1. "Kõikidel on, siis mul ka peab olema. Äkki saan tuntuks." Neid bloge on palju, aga keegi ei loe, kuna idee on olla nagu kõik. Tavaliselt aga bloge loetakse siis, kui on midagi huvitavad  või silmapaistvat.
2. Kui inimesel veas, siis hakkab tema bloog tooma omanikule raha. Peamise sissetuleku toovad need artiklid IT-tooteist, kus inimene kirjutab, et tema ostis seda endale ja väga meeldis. Androidi blog http://droider.ru teenib endale poest tehtud ostudest (partner-poed) või reklaam-artiklist.
3. Oma teadmiste süstamiseerimiseks väga sobibki bloog. Inimesed kirjutavad oma probleemist ja tehtud sammudest. Kõige rohkem on levinud IT-inimeste seas http://habrahabr.ru/blogs/ruby/. 
4. Turistide blog http://traveliving.org annab võimaluse omanikutele suhelda inimestega. Kõige suurem suhtlemisisu on oma kultuurist inimestega.

Sotsiaalsed võrgustikud

Selle nädala võrgukonnaks valin endale ka github.com võrgukogukonna.Minu arust, saab siin valida sama portaali kuna iseloomu jooned on teised. Kui keegi ei mäleta mis see võrgukond on, siis kopin siia tutvustust "See on portaal, kus inimesed saavad paikneda/säilitada oma projekti koodi git tehnoloogia alusel. Kui projekti  kood avalikustad, siis ruumi oma projekti alusaks saad tasuta. Sees on ka sotsisaalvõrgustiku kujundid. Näiteks, inimesed saavad omavahel suhelda ja parandada koodi."

Identiteet  - igal kasutajal on oma profiil kus on võimalik laadida enda foto, panna sisse põhjalik informatsioon ja panna paika teised parameetrid. Üheks ja peamiseks identiteediks on SSH-võtmed, mis võimaldavad öelda, et see arvuti/server on sinu oma ja just sina logid sisse.

Kohaolek - Kohaloleku väljaselgitamiseks tavapärases normis pole võimalust, kuigi on olemas võimalus vaadata millal inimene midagi tegi (tegi uus ticket, merge, hakkas jälgima kedagi jne). Loomulikult kõik need tegevused on näidatud kui inimene töötab public repositooriumiga.

Suhted - github.com portaalis on tehtud võimalus jälgida inimesi, sellega saad viimaseid uudiseid nende tegevutest.

Vestlused - vestlus toimub sõnumitega või ticketis. Esimesel juhul sõnumid töötavad nagu e-mail, aga loed neid portaalis. Lisaks, mõlemas juhtudel saadetakse teiste poolte sõnumite koopiaid e-mailile, kust saab ka vastata vajutades reply nuppu.

Rühmad - kasutajad saavad luua organisatsioone ja liituda nendega. Organisatsiooniks ka võib olla huvigrupp või projekt.

Reputatsioon - siin on mida rohkem jälgijad, seda on populaarsem inimene ja seda suurem on tema reputatsioon.

Jagamine - kogu portaali mõtte on avatud lähtekoodida programmidega jagamine. Altruistid ja firmad teevad head tarkvara.

Võrgukogukond github.com

Analüüsimiseks valisin endale http://github.com võrgukogukonda. See on portaal, kus inimesed saavad paikneda/säilitada oma projekti koodi git tehnoloogia alusel. Kui projekti  kood avalikustad, siis ruumi oma projekti alusaks saad tasuta. Sees on ka sotsisaalvõrgustiku kujundid. Näiteks, inimesed saavad enda vahel suhelda ja parandada koodi.

Tehnoloogiline areng - projekt arenes sellest, et kolm arendajad Chris Wanstrath, PJ Hyett ja Tom Preston-Werner avastasid, et internetis pole mugava kohta kus saaks lihtsalt ja tasuta avalikustada oma open-source koodi. Nad hakkasid arendama projekti vastavalt oma vajadustele. Ideed ja realisatsioon meeldisid teistele inimestele, mille tulemusena sel nädalal githubis sai registreeritud (kokku) 1 mlj inimesi. Praegu inimesed kirjutavadki dokumentatsiooni githubis, et oleks lihtsam vaadata muutmiste ajalood.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Profiili sees on võimalik seadistada põhilised seadistused, samas on võimalik seadistada kooskõlastamist teiste servistega. Kasutaja saab looma repositooriumid (projektid), kus ka on olemas seadistused iga projekti jaoks (koostöö teiste serveritega eksisteerib ka siin).

Ajatu aeg – Vastuse kiirus oleneb projektiga seotud inimeste arvust ja nende elamise ajatsoonist. Näiteks, jQuery projektis on 9411 vaatlejad ja saada kiiret vastust oma probleemile, kirjale või kommentaarile on üsna reaalne. Samuti puudub reaalajas suhtlemise võimalus kuna see ei ole peamine eesmärk.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus –Kui githubi suhtlemisvõimalusest, siis iga projekt võib lisada endale teised teenused teistes servistes, millega saavad nad paremini hakata. Samal ajal, igal suurel projektid on olemas oma reaalelu meeting'ud.

Hariduslikud püüdlused – selle võrgu kogukonna liikmed saavad lugeda avatud projektide koodid ja sellega otsida uued ideed. Kommenteerimisvõimalused koos paralleelse koodi arenemise võimalusega annavad tagasisidet oma oskuste parandamiseks.

Palju vaba aega, mida sisustada – github lehel on juba väga palju koodi, mida saab vaadata ja parandada. Võib ka vaadata mida teised inimesed on teinud.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise –  peamiseks ideeeks see ei ole, aga nagu oli juba mainutud üles, igal suurel projektil on olemas konverentsid ja meeting'ud.

Vahel ka otsene altruism – paljud projektid on alustanud oma elu just altruistide tänuks või kui firmad otsustasid avada oma koodi. Üheks minu näidiseks on OsmAnd - OpenStreetMap kaartide navigatsiooniline süsteem Androidi jaoks. Selle projekti areneb peamiselt üks inimene.